Algas uus töönädal. Selles mõttes üsna tobedalt, et seljataga on väga lahe nädalavahetus ja täna hommikul ei olnud mitte mingisugustki tahtmist üles tõusta ja tööle minna. Aga kui juba söödud oli ja rongis raamatutki loetud sai ja kui taas kord toredas disainimajas arvuti taga koha sisse võtsin, siis päev möödus nagu lennates. Ei pannud tähelegi, et õhtu on käes ja tuleb koju minna. Aga koju ei tahtnudki minna. Mitte sellepärast, et tööl niiväga meeldima hakkas, vaid sellepärast, et väljas on tõeliselt vastik ilm. Vinge tormituul, äike, müristamine, paduvihm, paduvihm ja veelkord paduvihm, aga siiski väga soe. Ei kippunud välja bussipeatusesse jalutama... Aga õnneks, sel ajal, kui mina koju läksin, algul ainult õrnalt tibutas ja hiljem oli ilm juba täitsa vihmatu. Aga nüüdseks on kõik nähud tagasi ja vahepeal kadus isegi internet. Mis võib tähendada, et pean kogu teksti uuesti trükkima.

Selline lahe uudis veel, et nüüd peaks saama EMTst minu Austraalia numbrile sms-e saata. See sõnum, mille Marget 04. detsembril teele pani, jõudiski täna, 11. detsembril mulle kohale! Kui ma talle vastuse saatsin, et nädalaga ongi teade kohale jõudnud, siis saatis Marget mulle veel ühe sõnumi, mis otsekohe kohale jõudis. Nii, et kaebused kommunikatsioonifirmadesse aitavad...
Lisaks hakkas uuesti tööle Elioni sõbranumber, mis vahepeal Eestist Austraaliasse helistada ei lubanud. Selleks aga pidime kahel öösel kontrollkõnesid vastu võtma. Kõige naljakam oli aga see, et kui öösel telefon helises, siis esialgu ei kostunud torusse peale meie pikki eesti-ja inglisekeelseid teretusi mitte midagi, ning alles peale lühikest pausi kuulsime lauset: "See on testkõne. See on testkõne." Esimesel öösel see nii jäigi ja hommikul saime ainult naerda, et meile tuli öösel testkõne.
Kui järgmisel nädalal jällegi öösel sama lauset kuulsime, siis Mart küsis, et mida ma siis nüüd tegema pean? Ja alles siis tavatseti öelda, et see on testkõne Elionist ja ilmselt testkõne tuli läbi. Kui Mart teatas, et meil on öö, siis tüüp vastas, et tal on teine number veel, millele testkõnet teha, kuid lubas selle ajavahe tõttu hilisemaks jätta. Kuid juba paari minuti pärast helises minu telefon! Aga vastu ma ei jõudnud võtta, nii kaks korda ja rohkem ei midagi. Ei testkõnet päeval - ei öösel.

Loodetavasti leiab Mart endas motivatsiooni kirjutada teile, armsad lugejad, meie nädalalõpust Sydneyst väljas. Pildid laadisime juba Flickrisse üles.