Neljapäeval-reedel käisin müügijuhiga Lätis. Komandeeringus. Külastasin kliente ja Riia toidumessi. Messil oli palju eestlasi, nii müüjate kui külastajate seas. Ühes boksis pidin pidin ütlema, et ma olen eestlane, pole vaja vene keeles rääkida. See oli Smuuti esindajate juures (smuuti nimi tuleneb inglisekeelsest sõnast smoothie, millele eesti keele uuendajad leiutasid hiljuti ka omapärase vaste – "mahedik").
Üldiselt oli vene keelde pöörduda päris järsk, jäik ja kõva. Kui muidu olen töö juures ikka inglise keelega hakkama saanud, siis lätlastel oli kindel eelistus vene keel. Endalegi üllatuseks sain päris palju aru (tehnilisest tekstist eriti mitte), vastu küll ei julgenud rääkida. Tõrge oli ees ja sees, korraga olid peas osad venekeelsed, enamus inglisekeelsed sõnad. Naljakas... Aga tere, head aega ja tänan, palun - need ütlesin ilusasti välja. Mida rohkem kliente sai külastatud, seda paremaks läks. Et peab siis rohkem vene kanaleid jälgima ja vene keelt meelde tuletama. Mõtlesin välja, et vene keeles rääkisin viimati aastal 2000, kui gümnaasiumi lõpetasin.
Flickrisse panin mõned messi pildid ka üles. Ja Mart on oma komandeeringu ööbimispaiga pildi sinna lisanud.