Tuleb tunnistada, et ka minule inimestega näost-näkku müügieesmärgil rääkimine ei meeldinud. Mind juhendas Eve (häälda: iivi), kes oli umbes minuvanune ja oli seda tööd teinud ligikaudu aasta. Tema oli tööga väga rahul. Muudkui rääkis inimestega vahet pidamata ja suutis neid veenda kasutamaks AAPT teenuseid (internet, tavatelefon ja mobiiltelefon). Kõige toredam kohtumine oli horvaatlastega, kes helistasid pidevalt üle mere Horvaatiasse ja nemad olid küll õnnelikud, et nende arved väiksemaks lähevad (vast siis ikka lähevad). Nende aias kasvas suur sidrunipuu, millel oli väga palju kollaseid sidruneid küljes. Nägi väga lahe välja.

Täna hommikul esitasin neti teel CV laotööle nii nagu Mart seda juba teinud oli. Ja näe, pärastlõunal helistaski mees mulle ja palus esmaspäeval tööintervjuule tulla. Neil on kiire aeg ja tahavad lisatöölisi juurde võtta. Tuleb minna!
Teise tööpakkumise sain ka - andmesisestajana pärastlõunasesse vahetusse. Sellegi töö intervjuule lähen esmaspäeval. See on see pakkumine, kus tuli teha test, millest Mart eelnevalt kirjutas... Martin töötab turundusosakonnas. Jason töötab kaheksast viieni... Kas Jason töötab turundusosakonnas? Kui vana on Jenny?...
Seega tuleb oodata esmaspäevani, enne kui midagi teha saame. Oleksime nõus olnud reklaami nädalavahetusel laiali jagama, aga meie piirkonda kahjuks polnud praegu midagi viia. Seega oleme vabad teisteks põnevateks tegudeks.

Sellest, miks ma postitan sissekandeid Änika nime alt - lihtsalt kohalikud ei oska Annika nime öelda. Nad küll üritavad, kuid soperdavad midagi Onika, Onita või Anita vahepealset. Kui ma ütlen, et täht "k" on sõna keskel, siis lõpuks ütlevad ikka Änika. Väga pika üleküsimise ja harjutamise järel suutis Eve peaaegu õigesti öelda Anika, kuid siiski lühikese n-ga.
Mart on Maat. Ja tuleb üle öelda, et "t"tähega lõpus, mitte "k"tähega.