Liiga lihtne ühiskond

neljapäev, mai 08, 2008 kirjutas Mart Moppel
7. aprilli ajakirjas Time on Catherine Mayer kirjutanud loo kurjast Briti noorsoost, kes annavad täiskasvanutele üle tahi ja ei sulandu produktiivsesse ühiskonda. Otse loomulikult piirdub nende noorte haridustee algkooli vaegläbimisega ehk mõni klass ka põhikoolist.
Probleem on tegelikult selles, et lastel on moodustunud oma kultuur, kus täiskasvanud ei osale. Kahjuks teeb emake loodus oma töö, lapsed saavad suureks ent jätkavad elamist lastena. Olla vanemateta laps on võrdlemisi raske ja elumured teevad kurjaks, kibestunuks ja sunnivad varastama.
Artiklis heidetakse valgust sellise noorte omakultuuri tekke tagamaadele. Nimelt oli Victoria aegses Britannias selline rollijaotus, et aristokraatide lapsed kasvatati pärisinimesteks erakoolides ja ülikoolides. Proletaarlaste võsukesed läksid tööle, kus neid kasvatasid ülemused. Nii ongi siiamaani Inglismaal terveid töölispiirkondi, kus inimesed on alati käinud veidi koolis ja kuueteistkümneselt tööle hakanud.
Rahvuslik rikkus on kasvanud ja töölistel on piisavalt raha, et oma lapsi ülal pidada kauem, kui ennemuiste. Nii ongi üles kasvanud uued põlvkonnad inimesi, keda vanemad pole kooli utsitanud ega tööle suunanud, et õrnas eas töökuseseeme mulda panna või tarvilikud teadmised omandada. Proletaarlastel pole kommet lastega koos lugeda ja ilma asju arutada, lapsed kasvavad isepäi. Muidugi on sellistel inimestel raske hakkama saada.
Alles nüüd jõuan selle asja tuumani, mis mind siin Austraalias aina enam häirib. Onju selge, et Austraalias kehtib valdavalt Briti kultuur ja kombed. Vaidlesime täna päris korralikult Annikaga, et kas Eestis on kah kombeks põhikool pooleli jätta ja tööle minna. Ega ikka ei ole küll Eestis sellist asja. Austraalia elanike seemneosa pärineb ju just Victoriaanliku Inglismaa alamkihtide hulgast, kes tühjale mandrile uut Britanniat ehitama saadeti. Siin on ikka täitsa tavaline arvamus, et kooli imes, läksin tööle. Läksid tööle küll ja raha on kah piisavalt, aga kuidagi lihtne tundud.
On täiesti imetlusväärne, kuidas Eesti ärkamisaegsed arvamusliidrid suutsid eestlasi veenda hariduse väärtustamise positiivses mõjus. Talumehed, lihtsad töömesilased sakslaste alluvuses, saatsid üksmeelselt oma pojad linna kooli ja panid Eesti edule toeka õla alla. Hoolimata nõukogude proletariaadivaimustusest ja tugevast kutseharidusest või siiski pigem tänu avarale kutseharidusele on kool Eestis palju rohkem hinnas kui näiteks Austraalias. Siinne kutseharidus tundub olevat lahendatud palju rohkem kursuste stiilis ehk kuue kuuga trollijuhiks, müürsepaks, graafiliseks disaineriks. Väga õige otsus Tartu Ülikoolilt kolmeaastastele bakalaurustele lõpuaktust mitte korraldada. Ikka viis aastat ja avar maailmavaade.

Üks on arvanud niimoodi

Anonüümne ütles ...

Selles m6ttes t2iesti n6ustun. Meil daydreamil ka t66l yks 12 aastane poiss, 15 room attendant tydruk ja peot2is 17 aastasi. Siis kui kysid, et kas nad koolis ei peaks k2ima siis vanemad inimesed n6ustuvad, et oleks vist 6ige kyll kui k2iksid aga keegi ei oska ka 6elda kui vanalt neil koolikohustus l6ppeb ja kas selline asi yldse olemas on. Minu korterikaaslased on ka varakult koolist vehkat teinud. Samas ise on nad ysna rahul. Tytarlas on juba teinud v2ga vaheldusrikast karj22ri Safeways (Vic Woolworths) kus ta lisaks kassas istumisele sai m6nikord ka kontoris abiks olla. Noormees on kodukylas teinud lihunik-kondistaja t66d ja ytleb et see on k6ige normaalsem ja paremini tasustatav t66 sest tema mingit oskust6d kyll ei viitsi 6ppida. Lihtne elu...

Postita kommentaar