On ilmselge, et ootame Eestisse tagasiminekut. On ilmselge, et ootame Eestisse minekut veel rohkem sellepärast, et meil on siin Perthis nõme korterikaaslane. Korter ise on väga mõnus - modernne ja hea asukohaga, kena vaatega. Aga naabripoiss on täitsa idikas. Vabandan, aga seda ta on.
Lisaks sellele, et ta on äpu oma tegemistes, on ta ilmselt kade, et meie äpud ei ole. Meie saame endaga kenasti hakkama. Oskame koristada, süüa teha jne igapäevaelu korraldada. Tema aga äpardub nii ühes kui teises tegemises. Näiteks unustas ta ära, kuidas ahju tööle saada. Umbes nädal aega tagasi oskas ta seda teha ja siis äkki ükspäev ootab ja ootab, aga midagi ei juhtu. No keeras küll ahju vajamineva kraadi peale, aga ahju ennast sisse ei lülitanud. Otsustas mikrouuni kasuks. Meie käest oli piinlik küsida, kuigi me elutoas samal ajal telekat vaatasime.
Järgmine kord ei osanud pliidiplaati sisse lülitada. Teate küll, esimene parem, esimene vasak, tagumine parem ja tagumine vasak plaat. Tüüp keeras ennast pliidi ees ümber (oli seljaga pliidi poole) ja siis otsustas vasaku-parema-esimese-tagumise üle. Loomulikult läks vale plaat tuliseks.
Kuna meile sellised pisiasjad muret ei tekita ja me pea iga päev endale korraliku õhtusöögi valmistame, siis ma arvan, et ta on lihtsalt kade.
Ka ei ole ta mõistnud köögirätikute otstarvet. Tema kasutab neid põranda pühkimiseks, kui ta midagi maha on pillanud, prügikasti ukse puhastamiseks, toidujäätmete kokkupühkimiseks. Köögilapp on meil ka olemas, aga seda ta ju ometi ei kasuta. Oma nõudekuivatuse rätikut oleme oma toas hoidnud...

Meie majja ehitati uued postkastid. Nüüd on need lukustatavad. Pidin naabripoisilt kaks korda küsima, millal ta võtme ära toob (tema nimel on korter ja ta rõhutab seda piisavalt, et me ise ei tahtnud võtit tooma minna; lisaks hoidis ta endale selle aadressi, kust võti ära tuua tuli). Kui ta lõpuks võtme ära tõi, siis pidin jälle kaks korda võtit küsima, et post ära tuua. Aga ta ütles, et ta hoiab võtit enda käes, kuna ta ei taha seda ära kaotada. No ma ei või... Lõppude lõpuks leppis Jeff sellega, et hoiame võtit kapi ääre peal.
Tuleb tunnistada, et tema kaotas ära peale BBQd ühe minu kausi ja Chiller Bag´i (toidukott, kus asjad sees jahedana püsivad).

Muidugi sööb ta külmikust meie toitu ja püüab meid veenda, et tema tahab, et kõik siin oleks lihtsalt FUN! Tal ei ole eriti kombeks osta ei WC paberit ega nõudepesuvahendit.

Ja nüüd see, mis täiesti vihale ajas. Tüüp karjus eile Mardi peale, kui Mart minu kõrvale uue diivani lamedale käetoele istus. Seni oleme temaga korteri jagamist naljaga võtnud. Õpetlik ju natuke ka. Ja lõbustav.

Oleme Austraalias elanud kahekesi, kolmekesi, neljakesi koos. Nii ülbet ja ennasttäis kutti, kui see ameeriklasest insener - sellist pole veel kohanud.
Olgem mureta. Pea kahe nädala pärast vabaneme sellest enesekesksest inimesest.
Tunded on vastastikused - meie ei meeldi talle ka. Ta üritab nüüd normaalseid korterikaaslaseid otsida.