Mart ostis meile tennisereketid. Meie majast mitte väga kaugel, jõe ääres on tasuta!!! (muru)tenniseväljakud. Telekast näitab pidevalt tennist (oli ju äsja Australian Open) ja Mart tundis, et nüüd on aeg ka meil mängida. Naabripoiss Jeff käib ka seda spordiala aegajalt harrastamas, kuigi enam mitte muruväljakul, vaid tasulisel kõva kattega väljakul.
Internetist reegild alla laetud ja kiirelt läbi loetud, läksime pühapäeval entusiastlikult mänguväljakule. Mart püüdis kohe punktide peale rõhuda, aga päris nii lihtsalt see ikka ei käi. Kõigepealt tuleb osata kenasti servida, servi vastu võtta ja üleüldse pallile reketiga pihta saada. See tahab harjutamist.
Esmaspäeval, Austraalia päeva riigipüha päeval (kuna riigipüha langes laupäevale, siis antakse ka esmaspäev vabaks), käisime teist korda mängimas. Ehk olin veidi osavam kui eelmisel päeval, kuid siiski võin ennast kobakäpa astmejärku lugeda. Täna on puhkepäev ja homme jälle spordipäev.

Vana-aasta õhtul lõikasin endale noaga näppu. See pole minu puhul tavaline teguviis. Enne, kui Mait Eestisse tagasi sõitis lõikasin endale jälle näppu. See pole üleüldse tavaline.
Kobakäpp.