No ja nüüd natuke ka sellest, kui me veel Sydneys olime. Täna oli tööpäev ainult 12:30ni ja homme on üldse vaba päev. Tegelikult me rohkem tomateid ei plaanigi korjata, võtame suuna viinamarjadele. Nagu Mart ütleb, need on maitsvamad!
Kunagi kirjutasin, et enne Sydneyst lahkumist tahaks käia Ooperimajas, Sydney Tornis ja vaadata "laevukesi" Sydney sadamas. Kõik sai nähtud. Ooperimajast oli juba juttu. Sydney Tornis käisime viimasel reedel. Oli täitsa võrreldav vaade Melbournes käidud torniga. Hää ülevaade linnale, väga palju kõrgeid maju! Ja oma kodumaja oli ka näha. Muidugi binokliga. Aga ikkagi!! Olime tornis kuni linnatuled särama hakkasid ja nautisime kohvi koogiga.
Queen Mary II käisime vaatamas lausa kaks korda. Hommikul 5:45 saabus linnlaev ookeanilt jõe suudmesse ja meie vaatasime seda tulekut koos paljude teistega South Headil. Edasi kimasime tööle. Kuna oli veel varajane hommikutund, siis hommikustasime linnas. Ostsime Mäkist kuuma kohvi ja asusime tänavapingil võileibu pugima. Meeldiv vaheldus hommikusöögiks, täitsa vahva oli näha kui palju inimesi kell seitse hommikul Mäki poole sammud seab.
QM2 Sydney külastamine ummistas rohkem kui kesklinna. Töölt koju minemine võttis väga palju aega ja parkimiskoha leidmine raiskas teise sama palju aega. Urmase ja Anneliga õhtul laevlinna läheduses väikest piknikku pidades arutlesime selle üle, kuidas ja kus pea 6000le inimesele värsket sööki hoitakse. Ja veel palju küsimusi oli laeva kohta. Kas keegi on näinud dokfilmi?
23. veebruaril oli minu viimane tööpäev moefirmas The Hopkins Group. Ja veel Emma viimane tööpäev. Sõitsime kohvikusse, peadisainer tegi mulle lõunasöögi välja ja ostis kõigile joomiseks Tasmaania šampust. Oli väga kena oma töökaaslastega viimast tööpäeva tähistada.
24. veebruaril käisime Eesti Majas vabariigi aastapäeva aktusel. Peeti kõnesid. Meie sõbraks saanud väliseestlasest professor Illimar rääkis ka. Rääkis inglise keelest ja eesti keelest. Rääkis nii, et arutasime seda hiljem veel mitmel korral. Ja tema endaga ka. Pühapäeval, kui tal veel külas käisime.
Siis veel laulsid ning musitseerisid lapsed, ansambel ja koor esinesid ka. Saime meiegi kaasa laulda.
Peale Eesti Maja aktust läksime seltskonnaga Maroubra randa piknikualale, et natuke tähistada, et me Sydneyst lahkume. Gea, Leo, Helle-Mai, Jarek, Anneli ja Urmas olid meie kaaslasteks. Sõime palju palju puuvilju, kaneelirulle ja kringlit (mis me Mardiga hommikul küpsetasime) ja jõime natuke veini.
Pühapäeva (25.02) hommikul kell 7 läksime viimast korda Bondi randa professor Illimar Altosaare naise ja lastega. Mart proovis nende suurt surfilauda. Vesi oli väga soe, aga õues oli külm.
Peale surfamist võtsime väikse kohvi ja koogid Illimari pool, ajasime tarka juttu ja siis läksimegi koju pakkima. Kõik mahtusid peale. Lisaks veel Elo ja Madise seitse kotti, mis nad rumala peaga olid Sydneysse jätnud. Algas pikkkkk rändurite teeee.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kurb küll,et te pidite maale minema.Tundub päris ränk töö olevat ja seltskond ka kehvavõitu. Vast saate midagi paremat.Hoian teile pöialt. Kallistades E6T
Pole nii kurb ühti. Saame linnaelule lisaks maaelu näha. Värskeid vilju otse põllult süüa ja Austraalia põllumajandusele kaasa aidata. Tomati korjamine läks meil ka iga päevaga paremaks, esimene päev oli vast kõige karmim. Tööpäevad ju poolikud ja ülejäänud päeva lihtsalt puhkame ja naudime kokakunsti.
Hmmm... kokakunsti nautimine tomatipõllu ääres kõlab kangesti nagu tomatisupp tomativõileiva ja tomatimahlaga tomatpunase telgi ees kõrbenud kollakaspunase tomati karva rohul tomatpunaselt õhetavate põskedega istudes tomatina tomatpunases õhtutaevas tomatikarva päikese kõlkumist jälgides... (ja nüüd õelge sedahästi kiiresti 3 korda järjest) :-))))
Teil nüüd nagu tomatites kõrini ei ole või?
Tomat, tomat, tomat... Kõrini ei ole. Tänagi peale tööd võtsime tomateid kaasa. Töölistele on kohe suur kastitäis tomateid pandud. Kes tahab, see võtab!
Tomatisuppi tegime eelmisel nädalal. Tomatisaia sööme ka. Paneme juustu ja liha ka ja ongi lõunavõileib olemas. Tomat ei puudu sealt kunagi!
Postita kommentaar