Paljud räägivad blogides nn bussijuttu. Näiteks seda, kuidas Tallinn-Tartu mnt-l noorukid bussis lärmasid ja alkoholi tarbisid. Keegi muidugi eestlastele kohaselt midagi ei öelnud, kõik kannatasid vaikselt ja vaatasid üksteist vihaste nägudega.
Helle-Mai kirjutas, kuidas Sydney bussijuht teda enne bussi ei lasknud, kui oli kõik bussis seisvad inimesed üle lugenud ning oli veendunud, et seisjate arv lubatut 15 ei ületaks. Helle-Mai oli vist 14, kes seisma lubati. Kui igas peatuses seisvad inimesed uuesti üle loeti, siis läks palju aega, enne kui sihtpunkt paistma hakkas.

Me oleme Sydney rongidest kirjutanud - oli juhtum, kus üks enesetapjast naine rongiliikluse pikemaks ajaks seisatas, aga City Rail metroos olevaid inimesi ei teavitanud, et pole mõtet rongi oodata, minge bussiga. Siiski enamus ajast on rongid üpris täpsed.
Sydney bussidega ei olnud probleeme olnud. Kuni esmaspäevani. Kui õhtul peale tööd bussipeatuses bussi ootasin, siis aeg muudkui läks ja läks, aga bussi ei kusagil. Lõpuks, kui juba kahe bussi aeg oli möödas, hakkasin takso peale mõtlema. Muideks, me polegi Sydneys takso teenust kasutanud. Ootasin siiski koos teistega veidi kannatlikult veel ja näe, buss tuligi peale poolt tundi ootamist. Õhtune buss oli rahvast täis, mis sel kellaajal tavaline ei ole.

Minu peatuses olnud inimesed (ja ka kahes järgmises) said kõik peale, ima et bussijuht kedagi üle oleks lugenud. Järgmistest peatustest sõitis buss aga lihtsalt mööda. Tundsin kaasa inimestele, kes ka ilmselt olid oma pool tunnikest bussi oodanud ja kui see lõpuks tuli, siis see ei peatunud, vaid lihtsalt ülbelt mööda sõitis. Olenemata sellest, et tegelikult paar seisukohta veel oli.
Tagatipuks tegi bussijuht nii, et kui keegi tahtis varem maha minna kui Redferni metroopeatuses, siis buss peatus u 50m enne peatust ning sõitis edasi, kedagi maha läinud inimeste asemele peale ei võtnud.
Esmaspäeva õhtul jõudsin kenasti koju. Mart oli juba süüa teinud, see tõstis tuju.

Teisipäeval läksin töö juurest varem ära ja sain varasema bussi peale. Kolmapäeval aga ei saanud nii vara minema ja kõik kordus. Tobe oli lihtsalt see, et pidin sõpradega Hyde Pargis kokku saama, aga mis teed, kui õigel ajal bussi ei tule... Saime siiski rahvarohkest toidufestivalist osa. Sõime mereande. Muu hulgas proovisime ära kalmaari, mis osutus üllatavalt maitsvaks. Lisaks saime nn päris jäätist. Enamus kohalikest jäätistest on rasvavabad, vesised.
Kuna ka neljapäeval oli rohkem tööd, siis olin juba targem ja püüdsingi hilisemat bussi. Aga see hilisem buss hilines ka oma 10 minutit. Muidugi oli see rahvast pungil täis ja peale meie peatust buss kusagil peatusi ei teinud. Juhtus aga nii.. Üks bussipeatus on valgusfooriga ristmiku lähedal. Samal ajal kui ootasime, et valgusfoor meile rohelist tuld näitaks, liikusid bussipeatuses olevad inimesed bussini ja hakkasid bussi ustele ja akendele kopsima. Halb tunne oli bussis olla, veel halvem oleks väljaspool olla.

Reedel oli töökaaslase sünnipäev ja sain autoga otse Ooperimaja pubisse. Eks järgmisel nädalal ole näha, kas ongi üks buss liinilt vähemaks võetud. Ajatabelisse muudatusi pole tehtud.
Sünnipäevapeol kohtusin ühe mehega, kes on pärit Tasmaaniast ning kelle isa naine on eestlane.