Inimesed on Austraalias väga sõbralikud, abivalmid ja jutukad.
Kui lähed kuskile, siis ilmtingimata võetakse Sind vastu naeratuse ja teretusega. Lisaks sellele küsitakse, kuidas Sul läheb. Vastad siis, kas hästi või halvasti. Viisakas on vastu küsida. Ja isegi kui juhtud sama inimest päevas mitu korda nägema, siis ikka rõõmsalt teretad ja küsid, kuidas läheb. Seda ka näiteks poode külastades.
Kui esimestel päevadel metroos veidi hajeli olekus õiget perrooni osisime, siis kohe tuli inimene, kes abi pakkus. Suvaline inimene, kes ise ka metrooga sõitma läks. Ning hiljem, kui me ei märganud, et lift maa peale tõusmiseks on kohale jõudnud, siis paluti meid ilusti lifti peale tulla.
Alles hiljuti, kui tulime oma järjekordselt praamisõidult, siis püüdsime Circular Quays valida kahe perrooni vahel (omavahel arutasime, millisele minna), siis kohe tuli metrootööline ja küsis, kuhu me soovime sõita.

Kui sõitsin Burwoodi andmesisestaja tööintervjuule, siis metroo väljapääsu juures oli üks poiss, kes ütles mulle, et Sina oled küll Ida-Euroopast. Alustasime muidugi kohe lõbusalt vestlust. Tema ise väitis end olevat prantslane, kuigi kogu oma elu on Austraalias elanud. Pakkus, et ma olen Poolast, Slovakkiast, T?ehhist jne. Eestit ta küll ei teadnud, aga oli varmas õppima. Küsis kohe, mis keelt me seal Eestis siis räägime. Ma vastasin, et ikka eesti keelt. Selle peale palus ta mul paberi peale kirjutada "Kuidas Sul läheb?" - ta lubas selle selgeks õppida, sest ta pole kunagi ju eesti keelt õppinud! Muideks hääldas ta sõnas "läheb" ä-tähe õigesti. Soovisime üksteisele kena pärastlõunat ning läksime oma teed.
Lisaks kohtasin siin ühte T?ehhi poissi, kes sarnaselt prantsuse poisile kogu oma elu Austraalias on elanud . Tema oli mänginud paaris noorte filmis ja seetõttu pidas ennast osavaks müügitöö alal.

Austraalia on märkide maa. Sydney lennujaamast hostelisse sõites vaatasime kohe, et märke on neil siin palju ning lisaks on märkidel selgitused juures. Näiteks kui on tavaline parempöörde keelu märk, siis selle märgi all on selgitav tahvel, et paremale pöörata ei tohi (no right turn). Ja mõnel pool on valgusfooride all selgitus, et kui punane tuli põleb, siis peab peatuma.
Lisaks on asfaltile jalakäijate ülekäigu kohale ja ristmikele kirjutatud: vaata paremale! või vaata vasakule! Et Sa ei eksiks, kui oled tulnud parempoolse liiklusega riigist.
Suhteliselt palju oleme kohanud märke, et see tänav või metroojaam ja isegi metroorong on kaameratega jälgitav ja seega on siin turvaline olla (night safe area). Lisaks on seinte peal suured punased hädaohu nupud, mis on ka kaamerate valve all ja Sinu abipalve salvestatakse.
Isegi taksode peal on märgid, et sisenedes võidakse Sind pildistada ja Sinu juttu võidakse salvestada.
Veel oleme näinud palju selliseid märke, et mingis konkreetses piirkonnas on alkoholi tarbimine keelatud (ajaliselt piiritletud) ning keelust üle astumine on trahvitav. Näiteks meie maja ees on just selline märk. Ka maja taga oleval tänaval. Ja rannas ja veel muudes paljudes kohtades.



Eile praamile jalutades nägime, et ühele ilusti haljastatud ja korras tänavale on püstitatud palju silte, et siia (tänava poolele) prügi maha viskamine on keeletud ja tegevus trahvitav. See jättis paratamatult mulje, et teisele poole tänavale tohib prügi maha visata. Nad tõesti liialdavad oma siltidega.

Kui Austraalias korterit tuleb valida, siis on parem, kui aknad jäävad põhja poole, sest siis on lootust ka päikest näha. Siin paistab päike põhja poolt.

Austraalias on samal ajal talv kui koduses Eestis kuum suvi. Muidugi pole see talv meie mõõtu talv, aga temperatuur on siin alla 20 kraadi kõik need kaks ja pool nädalat püsinud. Kui päike paistab, siis on soe. Kui päikest pole ja vihma sajab, siis on sooja natuke üle 10 kraadi.
Hoolimata ilmast võid riietuda nii nagu süda lustib. Osad kohalikud on meile ütelnud, et neil on külm. Nemad panevad jope selga, osad ka mütsi pähe ja kindad kätte. Samas on siin palju inimesi, kes käivad lühikeste seelikute ja lühikeste varrukatega, mõnel juhul kampsuniga. Kuna Mardil on kurk haige, siis tema silma haarab eriti neid, kes siin väga õhukeselt riides on. Näiteks hämmastus ta nähes ühte meest lühikeste pükstega koos meiega metroosse sisenemas. Tänagi koju tulles, kui vihma sadas ja oli ainult 13 kraadi, siis oli üks asiaatlanna lühikeste pükstega.