Täna ei ole millegi erilisega hakkama saanud. Lõuna ajal käisime korraks linnas 3 asja ajamas, need said kiirelt tehtud, ülejäänud aja oleme kodus olelenud.
Mina sattusin lugema eestlaste blogisid, kes on Austraalias. Näiteks Antimon oma kaaslasega on rohelist mannert alles avastamas, tema on 2009 veebruar sinna seiklema sõitnud. Nostalgiahetked tulid peale. Kohalejõudmise ja oma esimeste emotsioonide kirjeldamine kipub kõigil väga sarnane olema, igatahes äratundmisrõõmu jagus. Hääd mälestused hõljuvad siiani pea kohal. Üks mõte, mis läbi kumab on see, et küll on ikka hea, kui Sul on koht, kuhu minna, koht kus olla. Ühesõnaga stabiilsus ja kindlus. 10 kuu jooksul, mil me Eestis oleme olnud, oleme juba 2 korda kolinud... Nali naljaks, aga tegelikult on üks kindel koht ikka hää küll.
Tundub, et täna Austraaliasse minevatel eestlastel on üks kohanemiseelis võrreldes sellega, kui me 2006. aastal sinna läksime: üks (või rohkem) eestlane(sed) on ees, kes su lennujaamas vastu võtab(vad) ja kindlasse kohta kohanema viib(vad).
Eestlasi Austraalias on tõesti palju, ajakirjandusest on läbi jooksnud numbrid, kui palju WHM viisasid on antud ja kui palju prognoositakse sel aastal anda. Kogemuse ja silmaringi laiendamise mõttes väga hää võimalus. Veidi statistikat saab siit .pdf. Hea võrdlus teiste riikide ränduritega.