Ma ei saa vastu panna kiusatusele kirja panna naabripoisi muna lugu.
Ükspäev, kui kööki läksin, seisis Jeff kraanikausi ees, külm vesi jooksmas. Samal ajal sõi ta muna, aegajalt kastes muna vee alla nii, et osa munakollasest kraanikausist alla uhutuks sai. Mina täiesti imestatuna tema tegevusest läksin ta kõrvale ja küsisin, mis ta teeb.
Ma arvasin, et äkki talle ei maitse munakollane. Aga tema vastas täiesti süütult, nii nagu iga normaalne inimene käituks. Kui muna on liiga kuum, et süüa, siis tuleb seda jahutada.

Hiljem pani ta kaks keedetud muna külmkappi nn meie munariiulile, mitte teisele nn tema munariiulile (ilmselt keetis ka meie munad ära). Siis juhtus see, mis juhtuma pidi, et Mart keetis need kaks keedumuna teistkordselt, misjärel munakollased siniseks muutusid. Hiljem muidugi palusime vabandust, et oma-tema munad ära keetsime ja sõime. Üpris vastikud olid.

Huvitav on. Iga päev õpid midagi uut ja põnevat!