Ühel päeval näitas Frank oma väiksemale vennale Rexile marke. Tavaliselt Frank isegi ei rääkinud väikese Rexiga, aga seekord oli lahke, näitas oma margialbumeid, seletas filateelia olemust. Franki margialbumites oli igasugu huvitavaid marke.
Frank näitas Rexile ka markide katalooge. Seletas, et markidel on kogujate jaoks väärtus ja hinnad on kataloogides kirjas. Kataloogid ilmuvad regulaarselt ning alati võid sealt oma markide väärtuse järgi vaadata. Mõned tema margialbumis olevad margid olid ka kataloogis ära toodud ja hinnad polnud kurta.
Mõni aeg hiljem rääkis Frank Rexile, et ta tegi ise marke. Need nägid välja nagu päris margid. Peenelt joonistatud Franki pilt, nõelaga perforeeritud ääred, erinevad väärtused: üks frank, kaks franki jne. Rexi suureks imestuseks oli Frank ise teinud ka kataloogi, kus tema margid muude hulgas hinnatud.
Frank selgitas Rexile, et üle aja võivad markide hinnad tõusta ja pakkus oma marke müüa. Müüa muidugi Rexi päris taskuraha eest. Rex oli sellisest tähelepanust väga liigutatud ja margindusest elevil ning ostiski terve paani.
Päevi hiljem näitas Frank Rexile uut kataloogi. Franki markide hinnad olid tõusnud. Kuigi kataloog oli Franki looming, tundus väärtus olevat nagu päris. Rex ostis veel Franki marke. Kogu oma väikse taskuraha investeeris markidesse.
Võibolla oleks Rexi investeeringu väärtus veelgi tõusnud, aga ema keelas Franki väikevennalt taskuraha välja petta.
Frank on praegu miljonär ja arendab Jõlusaarel kasiinot. Rex töötab koos minuga kasvuhoones.