Täna on suvekuu viimane päev. Täna on ka ühtlasi selle aasta nn lisapäev. Raadiost kogu aeg leierdatakse, et mida küll selle erilise aasta ekstra päevaga pihta hakata. Ma pole midagi fantastilist täheldanud.
Homsest hakkab sügis.

Täna rääkis üks mu töökaaslane, et tema isa abiellub selle aasta lõpus. Abiellub venelannaga, nime ei osanud öelda või ei mäletanud enam. Naine on 48, mees 60. Leidsid nad üksteist interneti vahendusel. Mees on mu meelest "abistaja" rollis. Või teisisõnu ostab endale truu, kohusetundliku ja alandliku orja. Kuidas muidu seletada, et üks austraallane võtab Venemaa avarustest 100 AUD kuus teeniva inglise keelt peaaegu mitte rääkiva naise. Suhtlus toimub internetis translaatori abil (sisestad inglise keelse teksti ja vajutades lihtsalt ühte nuppu muutub tekst automaagiliselt venekeelseks ja vastupidi või mõne muu keelseks, vastavalt vajadusele).
Mees tegi just kiire külastuskäigu naise juurde, pidi talle kingad ja saapad ostma, sest tal endal polnud raha. Ostis pesumasina ka, sest seda ka naisel polnud. Naine töötas tehases 2 päevaste vahetustega. Aga mees otsustas, et ta jaksab ise ka naisele 100 taala kuus maksta, nüüd õpib naine Venemaal inglise keelt. Aasta lõpus läheb mees Venemaale tagasi, abiellub seal ja siis võtab abikaasa Austraaliasse kaasa. Ja õpetab teda nõudepesumasinat kasutama.