Eestimaa suvi on jätkuvalt kaunis, päike on väljas ja muru nii roheline.
Esmaspäeval käisime Tartus. Tellisin endale ja Margetile TÜ sõrmuse. Tegelikult oli tahtmine seda juba eelmine aasta soetada, Marget tahtis ka, aga nii see jäi.
Otsisin siis oma kullavarud välja, Marget tegi sama. Alles seejärel uurisin netist, kuidas ja kust sõrmust saaks. Selgus, et TÜ Üliõpilasesindusele on see ülesanne pandud. Kodulehel on ainult sõrmuse hind, mingit juttugi oma kullast. Igaks juhuks kaalus Mart apteegikaaluga kulla ära ja ennäe, kohapeal selguski, et saabki oma kullaga sõrmuse hinda väiksemaks. Niisiis tellisime kaks õhemat emailplaadiga kullast sõrmust. Täitsa ilusad. Aga paha lugu on hoopiski selles, et tellimuse täitmine võtab aega 1,5 kuud ja selle aja peale mind Eestis enam pole. Nii, et pean veel aasta jagu ootama, enne kui sõrmus mu sõrme kaunistama hakkab.
Uskuge või mitte, just samal hetkel, keset suve, tahtsid Kristina ja Külli, kes elavad Tartus, TÜ hõbedast sõrmust tellida. Nii tore oli neid seal kohata. Õppisin nendega koos ja Kristinaga jagasime Härmas kabinetti.