Pühapäeval jäigi jõekruiis nautimata, sest ilm oli vihmane ja keegi teine peale meie jõele sõitma ei tahtnud minna. Läksime siis hoopiski botaanikaaeda. Bundabergis on päris suur botaanikaaed - nii suur kohe, et autoga saab tiiru peale teha. Ja kilomeetrine rongitiir on seal ka. Käisimegi aururongiga sõitmas. Selliste rongidega veeti ja veetakse praegugi suhkruroogu, mida Queenslandis väga palju kasvatatakse. Teede ääres ongi enamasti suhkruroogu näha, mõnel pool ka banaaniaed, mandariinipuud, makadaamia pähklid, avokaadod jne.
Esmaspäeval juhtus töö juures selline lugu, et saime näha vallabi (väiksem känguru) poega. Üks meie töökaaslane leidis pisikese umbes peosuuruse rotisarnase loomakse oma tagaaiast. Olevat vallabi taskust välja kukkunud. Ta teadis rääkida, et ema teda taskusse enam tagasi ei võta. Ta proovis pisikesele piima anda, aga ei tulnud välja. Nüüd plaanis ta pojakese spetsialistide hoole all viia.
Kui Mart vallabi poega uudistama tuli, siis hakkas see pisike loomake imelikku häält tegema. Enne oli täitsa vait.
Ükskord vaatasin ühe eestlase blogist, kes elab ka Queenslandis, meist põhjapool, sellist pilti. See elukas, kes pildil on, see on ikka tunduvalt suurem, kui see, mis meile töö juurde näha toodi. Mitu seed nüüd sai?
Üks asi veel - palju õnne meie kõige tublimale kommenteerijale! Ikka sünnipäeva puhul!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Üks on arvanud niimoodi
Tere hommikust! Eile lugesin jutti ja kommendaar läks eelmise kirja alla. Tõnis vaatas ka seda väikest nirukest ja arvas ei see küll elama jää. Meie titt on väga ergas ja hambad on tal eriti valusad kui mängima hakkab. Teie kingitud lilled on veel väga ilusad. Aitäh armsakesed. Kallistan E&M
Postita kommentaar