William Edwards Deming töötas välja 14. tarvilikku juhtimisalast punkti, mis kõik kokku peaks andma välja hea ettevõtte. Teine punkt räägib meile, et ettevõttes peaks toimima kõik võidavad (win-win) koostöö ja seda tuleb kõigile koostöölistele selgitada. Lisaks räägib Deming sellest kuidas lühiajalise kasu nimeline juhtimine on hukatuslik. Tundub lihtne idee? Keeruliseks muutub asi, siis kui me mõtleme kuidas sihuke kõik võidavad olukord tegelikkuses realiseerub. Võimalikud variandid on:

• üks kaotab, teine võidab;
  
• üks osapool ei kaota ega võida, teine võidab;
  
• mõlemad saavad kasu, aga üks saab rohkem;
• mõlemad saavad võrdselt kasu.

Lihtne tõenäosusteooria ütleb, et tõenäosus ebavõrdsuseks on 75%, mis on päris suur tõenäosus. Seega tuleb koostöölistel arvestada asjaoluga, et keegi võidab rohkem. Kuidas peaks juhtkond töötajaid veenma mõistliku võitude suhte olemasolus? Alguses tundub tore, kõik võidavad, aga töötad ja töötad ning hakkab aina rohkem tunduma kuidas firma võidab koostööst rohkem kui mina.
Näide: Ma töötan agentuuris, mille põhimõte on kiire ajutise tööjõu vahendamine. Tööjõud ehk mina avaldan soovi töötada ja jään ootele. Tööandja vajab kiiresti tööjõudu. Helistab agentuuri, agentuur saadab mind kiiresti objektile. Tööandja maksab tööjõu eest veidi rohkem, kui otse palgates, sest agentuur tahab väikse protsendi vahelt, samas pole mingeid konkursse, tunniga on usaldusväärne tööline kohal. Tööline saab lihtsalt ühe telefonikõne peale hea palgaga lühiajalist tööd. Kas on kõik võidavad olukord? Minu meelest küll on.
Aga kas kõik võidavad ühepalju? Tööandjad saavad efektiivsemalt tööjõukulusid ohjata. Agentuur saab kasumiga majandada. Tööjõud saab tööd ja palka.
Kahjuks koosneb tööjõud inimestest. Kahjuks tahavad tööandajad töötajaid lühiajaliselt ja ebaühtlase tihedusega. Mõnikord helistab agentuur mulle ka töö ajal ja pakub samaaegselt midagi muud, millest pole mulle kasu. Ja üldiselt jääb tööotste vahele üks, kaks, kolm päeva, mil ma palka ei saa. Agentuuril pole sellest ebaühtlusest midagi, sest tal on palju töötajaid, keegi ikka töötab ja protsenti tiksutab. Aga mina lausa kaotan neil päevadel, sest ma ei saa midagi muud teha kui telefonivalves olla, põhimõtteliselt teen agentuuri jaoks tasuta tööd. Kõik võidavad, aga mõni võidab rohkem.
Ettevõte töötab, kõik võidavad, aga mina ei ole päris rahul. Eriti veel seoses kahenädalaste pühadega, kui keegi ei tööta, seega mina üldse palka ei saa.
Nüüd jõuame selle juurde, et alati peaks otsustama lõplikust kasust lähtudes ja muidugi iga töötaja otsustama ettevõtte kasuks, sest siis kõik võidavad. Kuid kuidas käitub selline koguneva rahulolematusega töötaja. Kas ta ikka otsustab oma rahulolematuse baasil ettevõtte kasuks ja seega pikas perspektiivis ka enda kasuks.
Mina igatahes ei otsustanud ettevõtte kasuks. Otsekontakti põhjal (mis on tegelikult keelatud), valisin täna hommikul laohoone, mis mulle rohkem meeldib ja murdsin eilset lubadust. Pikas perspektiivis kehv otsus. Enne olin ainult mina rahulolematu, nüüd on rahulolematu ka tööandja ja agentuur.
Hei juhtimisgurud, kuidas sihukest olukorda vältida?