Pühapäeval käisime jälle loomaaias. Seekord üpris kesklinna lähedal, kiire praamisõit ja olimegi Taronga zoo´s. Kaasa võtsime Gea, Leo ja Helle-Mai. Lisaks piknikutarvikud: laupäeva õhtul valmis saanud pannkoogid, moosi, punase greibi (Austraalias on need poole magusamad kui Eestis!) ja veini.
Kuna mulle töö juures soovitati rohkem seda loomaaeda, kus me eelmisel nädalavahetusel käisime (seal on ainult Austraalia kohalikud loomad ja osad neist liiguvad vabalt rahva seas), siis erilisi ootusi mul Taronga suhtes ei olnud. Mõeldud turistidele, nagu öeldi.
Siiski tuleb öelda, et mulle Taronga loomaaed väga meeldis. Kohe alguses kohtusime viie superarmsa kaelkirjakuga ja kolme sebraga. Kaelkirjakutel on väga pikk keel, seda demonstreerisid nad hea meelega püüdes puu küljes rippuvast väikse auguga potsikust porgandeid.
Edasi suundusime lindude etteastet jälgima. Suuremad ja väiksemad linnud lendasid pealtvaatajate peade kohalt vuhisedes üle, nii, et suured kui ka väikesed pealtvaatajad pea õlgade vahele tõmbasid. Dresseeritud olid kuukaburrad, öökullid, kotkad, sookurg ja kiireim lind pistrik.
Edasi viis meie tee mööda tiigritest, lõvidest, karudest, kaljukitsedest, punasest pandast, kängurudest, puukängurust (kes oligi puu otsas!), vombatist, sipelga-siilist, nokk-loomast, igasugu gorilladest jne jne jne.
Nägin oma silmaga ära minu meelest ühe koledaima looma - taapiri.
Eraldi osakond oli nn koduloomadele - sipelgad, ämblikud, prussakad jt pisikesed mutukad.
Külastasime ka ööelu kajastavat maja, akvaariumeid ja roomajate maja. Just enne loomaaiast ära minekut tegi meile vahva etteaste kilpkonn, kes sõi suure mõnuga sitta. Peaaegu matsutades. Ja siis kõndis sitahunnikust üle, nii, et kõhualune kõik kokku sai.
Koju sõitsime praamini köisraudteega, kust oli hea vaadata, millised paigad loomaaiast nägemata jäid. Midagi ka järgmiseks korraks!