Reedel oli Meli viimane tööpäev Hopkinsis. Võibolla ta naaseb peale lapse sündi, võibolla mitte. Talle tema töö väga meelt mööda ei olnud. Pidi kogu aeg arvuti taga istuma, uusi mudeleid registreerima ja tellimustega jahmerdama. Ta tahaks millegi loovamaga tegeleda. Miks ma sellest räägin? Aga sellepärast, et Meli lahkumispeole tuli Kelly (läks lapsepuhkusele aprillis) koos oma pisikese tütrega. Lapse nimi on Anika (ühe n-ga) [änika]. Kõik läksid väga elevile, kuna nimi Annika pole siin tavaline. Kelly abikaasa on pärit Islandilt, kus see nimi nii eriline ei olegi.
Siis tuli Mel lagedale sellega, et tema õe nimi on ka Anika. Mel on Austraalias elanud 6 aastat, ülejäänud pereliikmed elavad siiani Uus-Meremaal.
Ühest Annikast olen veel kuulnud. Hopkinsis töötas Stephani, kelle õde on minu nimekaim. Kirjutatakse nimi 2 n-ga, hääldus on ikka änika. Stephani teadis, et see on rootsi nimi.
Need inimesed, kellega ma Hopkinsis ühes ruumis töötan, ütlevad mulle Anika (pooleteise n-ga), ülejäänusid ei ole ma ümber õpetanud.
Tänud isale nii toreda nime eest. Saan siin alati kiita, et mul niiii ilus nimi on.