Tööst

esmaspäev, august 28, 2006 kirjutas Änika
Algas uus töönädal. Uued tööpäevad. Oleme sama tööd juba neljandat nädalat tegemas. Selles mõttes hea, et ei pea iga nädal uut tööd otsima. Meie nn tööbüroo kaudu tööd tehes seda luksust ilmselt ei ole, et võid nii kaua aega samas kohas tööd teha ja sõpru leida. Jaapani poisid, koreakas ja inglane on meil juba täitsa sõbrad. Muudkui lehvitame, õhtuti ja hommikuti. Ja pauside ajal lobiseme. Nii palju kui jaksame.
Aga midagi uut ja põnevat pole Mardi töös ette näha. Minul on ehk veidi vaheldusrikkam. Aeg läheb kiiresti. Aga täiesti erinev sellest, mida me Eestis tegime. Ise midagi mõtlema või algatama eriti ei pea.
Kõigile muretsejatele teadmiseks, et oleme rahul. Tulimegi siia lihtsa(l)t tööd tegema. Mart võib isegi öelda, et põgenes karjääri tegemise eest ja unistas lihtsast tööst ja lihtsast elust. Surfamisest ja päikesest. Ja peaaegu et oleksimegi oma esimese surfi kogemuse pühapäeval kätte saanud. Täna tuleb uut nädalavahetust oodata.

Oleme arutlenud, milline on kõige igavam töö maailmas. Seega armsad lugejad, kirjutage oma tööst ja kogemustest ning kas teie töös on juba rutiin tekkinud. On üldse tööd rutiinita?
Või pakkuge välja, mis töö võiks olla kõige igavam maamuna peal.

Anonüümne ütles ...

ma tahan välja pakkuda sellise variandi, et väga igav oleks olla näiteks mõne ehitusobjekti öövalvur...
vot nii, kohe rohkem ei tule meelde... kui tuleb annan teada, aga see oli selle jutu juures esimene asi, mis pähe kargas:D

Änika ütles ...

Õige see ilmselt on, et lihtsalt vahtimine on kõige igavam ja väsitavam.
Kui ma käsin Sydney tuletõrjebrigaadis andmesisestaja tööintervjuul, siis tutvustati mulle pea kogu maja. Tüübid, kes telefonivalves olid, vahtisid telekast hommikuprogrammi ja pugisid süüa. Muudkui istud terved päevad ja sööd. Ja kodus vaatad ennast peeglist.

Postita kommentaar