Nagu siit juba lugeda võis, oleme kogu perega fäshionbizi suundunud. Mina saan päris palju riideid katsuda, olgugi läbi kile, ma arvan, oma paartuhat riidetükki päevas. Põhiliselt tegelen riiete kastidest välja võtmisega ja riiulitele asetamisega või poomidele riputamisega.

Ülemus ei ole suurem asi mutt. Ta sai täna viiskümmend, tal on punane india ilutäpp otsmikul ja ta käitub nagu kuri õpetaja. Ilmselt olen siinsete viisakate ja heasüdamlike inimestega ära harjunud. Eestlaslike muttide juhtimisstiil tundub ebamugav.

Laosipelgate kollektiiv koosneb sudaanlannast, tailannast, kahest koreakast, kohalikust kutist, kohalikust pisikesest vanamehest ja iginaeratavat filipiinlasest (tundub nii). Tailanna on väga meeldiv: tasane, sõbralik ja abivalmis. Tema nimi on Pin Tip ja ta on suhteliselt pisike ning näeb välja nagu keskoolilõpetaja. Sudaani tüdruk on Sydneys ainult raha pärast. Sydneys on tema meelest igav, sotsiaalset suhtlemist on vähe ja ta igatseb tagasi Aafrikasse. Üks korealane on pikk ja päris arukas, teine lühike ning ka töökas. Kohalik kutt saab klassijuhataja käest aeg ajalt valjemat juttu kuulata. Filipiinlase (võib-olla) nimi on Peter. Ei ole teada, kas ta tegelikult ka nii heasüdamlik on kui välja paistab. Kui täpike välja arvata, on päris kena asutus. Klassijuhataja juubeli puhul pakuti täna kogunisti kolme sorti torti ja puha.

Kuna hooaeg on algamas, töötame kaheksast seitsmeni ja laupäeviti ka. Annika kontoritibina ilmselt laupäeval ei saa töötada, aga mine tea.

Lõpetuseks lugejaküsimus, kuidas eristada värve must (black) ja kesköö (midnight)? Vastused võite saata endale meeldiva postiga. Parimatele auhinnad.